Kehakoostise määramine

Normaalkaalus patsientidel on vähem terviseriske. Kehakoostise määramise kaudu on võimalik hinnata inimese tervislikku seisundit ning suuremate terviseriskidega seotud ala- ja ülekaalulisust.

Uuringu tulemused võimaldavad anda toitumissoovitusi ja nõuandeid treenimiseks.

Kehakoostise määramist teostame ainult osana terviseuuringu kompleksist või toitumisnõustaja vastuvõtust.

Kehakoostise määramisel selgub:

  • kehamassi indeks KMI ehk BMI (Body Mass Index) = kehakaal (kg)/pikkus m² (täiskasvanutel mitteatleetidel norm 19-24,9)
  • põhiainevahetuse energiakulu ööpäevas (BMR – Basal Metabolic Rate)
  • mõõdetud  rasvasisalduse protsent kogu keha massist (meestel norm 10-20%, naistel 20-30%)
  • rasva mass kilogrammides
  • rasvatu mass kilogrammides ehk FFM (Fat Free Mass) – sisaldab lihaste, sidekoe, vee ja teiste rasvavabade kudede massi
  • vee mass kilogrammides ehk TBW (Total Body Water) – kogu keha massist meestel norm 50–65%, naistel 45–60%. Vanusega vee mass kehas langeb, samuti on näitaja väiksem suurema rasvaprotsendiga inimestel.

Kehakoostise määramisel kasutatakse bioelektrilise takistuse määramise meetodit (BIA- Bioelectric Impedance Analysis). See põhineb keha mahu ja takistuse vahelisel seosel. BIA meetod on kiire, valutu ja ohutu. Mõõdetav seisab paljajalu umbes 20 sekundit vastava kaalu peal ja jalgade kaudu läbib teda mittetuntav elektrivool.

Objektiivsemate tulemuste saamiseks ei tohiks uuringut teha kohe pärast treeningut, söömist või suure koguse vedeliku tarbimist. Kasulikku võrdlusinformatsiooni annavad korduvad kehakoostise määramised.